Ilmingupõhise (nähtusepõhise) õppe lähtekohad

Ilmingupõhise õppimisel ja õpetamisel lähtutakse igapäevase reaalse elu nähtustest ehk ilmingutest.
Ilmingut käsitletakse tervikuna, tõelises kontekstis ning  teadmisi ja oskusi õpitakse õppeainetevahelisi piire ületades (erineb traditsioonilisest õppeaineteks jaotamisest). Ilmingute käsitlemisel luuakse seoseid valdkondade vahel, õppekavade vahel, akadeemiliste teadmiste ja praktika/tegelikkuse vahel. Ilmingupõhine õpe toimub avatud keskkonnas (blogid, foorumid).

Ilmingupõhises õppes kasutatakse probleemipõhist lähenemist. Õpetajad ja õppijad koostöös otsivad vastust enda püstitatud probleemidele. Õppe väljundiks on mingi õpilase poolt või rühmatöös loodud praktiline või teoreetiline töö (soome k tuotos).

Ilmingupõhise õppe idee meie koolis oleks integreerida erinevate õppeainete kursuse kattuvaid teemasid (aja kokkuhoid, mahu vähendamine õppijale, õppe elulisemaks muutmine). Ilmingu kursused tuleks üles ehitada õppijakesksetele meetoditele (märksõnad: probleemõpe, teadmusloome, koostöö, loovus, võimalus valida).


IÕ hoiab õppija motivatsiooni õpingutega tegeleda, kuna:
  • on elulisem kui praegune, sest rajaneb tema kogemustel, õppija tajub paremini teadmiste kasulikkust;
  • õppija tegeleb sellega, mis teda huvitab (saab valida vaatevinkli, millest lähtuvalt mingit ilmingut uurida/käsitleda);
  • muudab õpet ülevaatlikumaks, sest õppija saab selle kaudu uusi teadmisi eri ainevaldkondadest;
  • on paindlik, kasutab ka digitaalse õppetöö võimalusi. 

IÕ annab õppijaile enesekindlust, kuna:
  • ei kategoriseerita/hinnata/klassifitseerita testide alusel (hinded kujunevad tehtud töö mahust ja sisust);
  • arendab oskusi ja teadmisi (info otsimine, analüüsimine jne), mida on tarvis kiiresti muutuvas keskkonnas toimetulekuks;
  • saab välja tuua oma tugevused.

Ilmingupõhine õpe toetab kõiki andragoogika põhiprintsiipe. Täiskasvanud õppija on motiveeritud, kui: õppija tunneb vajadust ja huvi; õpe on elukeskne, mitte sisukeskne; õppimine baseerub kogemustel ja nende analüüsil, võimaldab õppijal kaasa rääkida eesmärkide seadmisel ja õppetöö korraldamisel.

Ideede rakendamine

Mõttetalgutelt alguse saanud ilmingupõhise õppe idee rakendamiseks kutsusime appi Soome kolleegid Otavan Opistost. Koostöös Taru Kekkoneni ja Aki Luostarinen'ga planeerisime õppepäeva, mis toimus novembris (2014). Lisaks meie personalile oli kuulajateks kutsutud ka Tallinna Vangla haridusosakonna ja HITSA esindajad.
Õppepäeval rääkisid Aki ja Taru oma kogemustest ilmingupõhise õppega. Lisaks tegime praktilise ülesande, kus iga osaleja pakkus välja võimaliku ilmingu ning aspektid, kuidas seda integreerida meie süsteemiga. Päeva lõpetasime enesereflektsiooniga, et kaardistada vajadusi ja takistusi antud meetodi rakendamiseks.




Pilt 1 koolituspäevalt  04.11.14

Pilt 2 koolituspäevalt  04.11.14

Mõttetalgud nr 2

06.04.2014 viisime läbi mõttetalgu nr 2. Tegelesime eelmises etapis kolme enim hääli saanud ideega:
  • VÕIMALDAME ÕPPIJAIL VALIDA OSALIST KOORMUST JA LÄBIDA ÕPET PIKEMA AJA JOOKSUL;
  • HAKKAME LÄBI VIIMA ÕPPIMA ÕPPIMISE KURSUST;
  • KATSETAME ILMINGUPÕHIST ÕPET.
   Eesmärgiks oli paika panna ideede realiseerimiseks vajalikud sammud. Töö oli jällegi organiseeritud vastavalt selle tarbeks loodud juhendile.

 
Pilt mõttetalgutelt 04.06.14

Osalise koormusega õppimise realiseerimine


Õppima õppimise kursuse realiseerimine
 

Ilmingupõhise õppe realiseerimine